Vene raha juhib temperament ja usk dollarisse

Ärge tormake Venemaale Ege Metsandi, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht

Meie panga soovitus klientidele on alati selline, et portfell peab igal juhul olema hajutatud. Kui kliendil on mõne konkreetse regiooni või riigi kohta selge nägemus, võib ta tõsta või langetada selle regiooni osakaalu. Selles valguses puudub meie soovituslikust portfellist Venemaa ja kogu Kesk- ja Ida-Euroopa regioon. Põhjuseks oli liiga kõrge risk ning sellele mitte vastav tootluse potentsiaal suure ebakindluse ning kõrge geopoliitilise riski tõttu. Tagantjärele hinnates osutus see õigeks otsuseks.

Kui vaadata, mis on Venemaa investeerimispotentsiaal, tuleb eraldi vaadata turu atraktiivsust lühiajalisemale kauplejale ja pikaajalisele investorile. Põhja püüdmine puudutab pigem kauplejaid, kes üritavad saada kasu ülemüüdud aktsiaid ostes ja lühiajalisele põrkele panustades. Ajalooliselt tasus alati osta siis kui turul oli paanika, mille tulemusena said aktsiad oluliselt ülemüüdud. Isegi parun Rotschild ütles juba 18ndal sajandil, et „aeg on osta siis, kui veri on tänavatel“. Viimased liikumised Vene valuuta- ning aktsiaturul küll näitasid paanika märke ning lühiajaline põrge on võimalik, kuid me ei soovitaks siiski ülikõrge riski tõttu eraisikust investorile sellele turule hetkel tormata.

Soovitame klientidele pikaajalist investeerimist, seega pigem keskendume Vene turu pikemajalisele väljavaatele. Pikaajalise investori jaoks ei ole otseselt nii tähtis kui allamüüdud ja odavad teatud aktsiad võivad olla, sest odavusel võib olla põhjus. Kuigi hind on ka oluline, siis pikaajalisi investoreid huvitavad eelkõige tuleviku ootused ja arengupotentsiaal. Venemaa aktsiatel oli ajalooliselt üks madalamaid P/E (hind kasumi kohta) suhteid maailmas, mis tähendas seda, et aktsiad olid suhteliselt odavad. Aga otsus investeerida sinna oleks osutunud valeks, kuna aktsiad olid odavad kõrge poliitilise riski ning ebakindla tuleviku väljavaate tõttu.

Kuigi aktsiad on veelgi odavamaks läinud ja on 2009. aasta põhja lähedal, siis Venemaa majanduse perspektiivid ja seega ka aktsiate tootluse väljavaated on hetkel väga kehvad. Venemaa majandus sõltub väga suures osas toormehindadest, eriti naftahinnast. Üle poole riigi ekspordimahust tuleb nafta ekspordist. Nafta hinnad on oma tippudest kukkunud üle 40% ja kauplevad praegu 60 USA dollaril barrelist, samal ajal kui Venemaa riigieelarve oli valmistatud arvestades hinnaga 95 dollarit barrelist. Naftahinna languse tulemusena on rubla kaotanud peaaegu poole oma väärtusest ning Vene keskpank pidi tõstma intressi 17%ni, et oma valuutat kaitsta ja võidelda inflatsiooniga.

Aga selline intress avaldab väga negatiivset mõju juba niigi sanktsioonide tõttu kannatanud majandusele. Selle tulemusena prognoositakse järgmisel aastal Venemaa majanduse langust kuni 5%, kui nafta hind jääb praegusele tasemele, mis on ka väga tõenäoline. Paljud analüütikud näevad, et hetke olukord on väga sarnane 1998. aasta kriisiga. Kui 1998. aasta sündmused peaksid korduma ja Venemaa ei maksa oma 670 miljardit dollari suurust riigivõlga tagasi, siis võib kriis levida üle maailma ja kannatavad ka teised turud. Kuigi usume et seekord maksab Venemaa oma võlad ikkagi kinni, soovitame siiski seda turgu vältida seni kui olukord seal ei hakka näitama paranemismärke ning ka naftahinnad ei hakka taastuma.